laupäev, 2. juuni 2018

Varahommikud...

Ma istun  oma toas, uks on kinni. Maja on vaikne, muusika mängib. Rahulik... kõik on rahulik. Just see mulle meeldib, Ärgata nädalavahetusel vara hommikul üles ja lihtsalt võtta enda jaoks aega. Ma istun, ma kuulen muusikat, ma tunnen tooli millel ma istun, ma näen arvuti ekraani milles ma kirjutan, ma tunnen värsket õhku mu kopsudesse sisenemas ja väljumas iga kord kui ma hingan. Sellised hommikud...ma ei oska seletada kui hea tunne see on. Piparmündileht on veel tassi sees, nii rahulik..lihtsalt rahulik. Kõik asjad on nii nagu ma need eile jätsin, midagi pole liikunud, kõik on omal kohal. Õues pole soe, pole  külm, õues pole päikest. Selle asemel saate öelda, täna on ilus päev, pole vaja muretseda sellepärast et mu just sirgentatud/lokitatud juuksed vihmas sassi lähevad või et mu just tehtud meik soojusega maha sulaks. Sidrunivesi...nii õrn samas nii etteaimamatu. Nagu inimesed, sa kunagi ei tea mida teine teha võib või milleks ta võimeline on. Siin ma selle postituse ka lõpetan ja jätan teid oma mõtetega, misiganes need ka poleks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar